Mõnus moment

Sõitsin täna veidi peale keskpäeva südalinna asju ajama. Autoraadio oli Vikerraadio peal, diktor teatas, et peale muusikapausi kuulete värsket lülitust Toompeale. Siis hakkas tulema mustalt mängitud tsirkusemarss, seejärel Viktor Vassiljevi statusquolik käre kitarririff ning Vello Toomemetsa avasõnad “Ja minu najal vaid seisab | see terve tsirkus koos…”

Vana Fix oli ikka tase. Pole ime, et nii see lugu kui “Viimane mohikaanlane” omal ajal tsensoritele hambusse jäid – vinge lugu, tasemel esitus ning eriti muidugi väga kümnesse tekst. Ja esitamiseks paremat ajastust annab kah otsida.

Tubli, Vikerraadio!

Aitäh

… Edgarile ja Villule, et Kakule valima mineku mõtte uuesti selgeks tegite (millalgi varem kirjutasin vist, miks valimas ei käinud). Sinna tuleb minna lihtsalt seetõttu, et teiesuguseid riigijuhtimisest eemal hoida. Ja loodetavasti suudab keegi neile paljudele naiivsetele maainimestele kah selgeks teha, mis mängu nendega mängitakse.

Bad Behavior helps

Nii Joras kui ka mitmes teises Kaku hallatavas WordPressi-põhises veebisaidis oli viimasel ajal üha enam tegu kodanike invasiooniga, kes üritasid lugejaile Viagrat ja vanu pükse müüa. Väikese tuhnimise ja katsetamise järel sai kasutusele võetud tore asi nimega [L] Bad Behavior (eriti hea on nende domeeninimi!). Tulemus: kahe viimase ööpäeva jooksul on täpselt üks spämmikiri läbi pääsenud (ja seegi jäi moderaatorit ootama). Pole üldse paha, tõsiselt ära hakkas juba tüütama.

Püsiühendustest eri paigus

PC World /Yahoo kirjutab erinevatest püsiühenduste pakkujatest üle maailma (lingitakse ka [L] ingliskeelse Wikipeedia suuremale ülevaatele, lisaks on samal teemal arutelu ka [L] Slashdotis).

Põhiline jututeema on USA kaotatav edumaa neti vallas – püsiühenduste osas on Lääne-Euroopa juba jupp maad ees. Meid siinmaal aga peaks mõtlema panema aga toodud statistika – kunagine “interneti-imelaps” Eesti ei ola üldse kusagil tabelis sees, saadaolevate püsiühenduste näitajate järgi edestame ehk küll Ukrainat ja Bulgaariat, kuid nii Põhja- kui Lääne-Euroopa on kusagil kaugel ees. Ja hinnad…
* Itaalias saab 20EUR + VAT (ehk ilmselt midagi 25-30 EUR kanti) eest kuus 4 Mbps DSLi
* Inglismaal saab kuni 20 naela eest 2 Mbps (tõsi, mahupiiranguga nagu Elioni Väikekontoril)
* Hispaanias saab 40 EUR eest 20 Mbps (ilmselt siiski vaid allasuunas, aga ikkagi)
* Isegi Euroopa hinnatipus Norras saab meie hea ühenduse hinna eest (469 NOK ehk 800 EEK kanti) 20 Mbps

Vat nii, härrad Starmanist ja Elionist… Tehke omad järeldused, muidu on Eesti internetiedu varsti üksnes Kalevipoja sarnane rahvuslik müüt.

Lahe kaart Londoni metroo kohta

… on saadaval [L] siin.

Kõik jaamanimed on asendatud anagrammidega (s.t. samadest tähtedest koostatud uute nimedega). Päris nime näeb hiirega anagrammile sõites.

Mõned on ikka päris andekad – Ruislip Manor’ist on saanud Primo Urinals, North Wembleyst Browny Helmet (paralleeliks sobib soomekeelne sõimusõna “paskahattu”)…

Käsmu laager

Iga-aastasesse Käsmu trennilaagrisse minek oli sel aastal suure küsimärgi all, kuna nädalajagu enne õnnestus korralik kaelanärvi põletik hankida ja viimane nädal möödus enamasti tugitoolis istudes. Viimaks riskisin siiski üheks päevaks minna. Õige otsus oli.

Rein tuli haigusest hoolimata ka kaasa (vaatas trenne ja tegi pilte – pildid on koos Kaku kommentaaridega [L] KAKKr’is väljas), ka Tõnu otsustas tulla. Lisaks olid Mitsubachi klubist veel Jaana ja Eerogi kohal.

Igati õpetlik asi – Kai Koskinen-sensei on tõeliselt hea õpetaja. Mõõgatrennis sai seniõpitu kenasti üle korratud ning mõned vahepeal muutunud asjad ümber õpitud. Õhtul tegin veel senseile kontrolliks kõik katad ette – meeldiva üllatusena oli sensei päris rahul (arvestades kaelajama ja sellest tulenevat vormilangust).

Kahe trenni vahepeal toimus veel miski sürr teatejooks – eriline kino oli etapiga, kus osaleja pidi jooksma kummargil viis ringi ümber maha toetuva bokkeni, otsaesine vastu bokkenit surutud. Nagu arvata, võttis see pea ringi käima ning mõned sellid jooksid tagasi ikka väga huvitavaid trajektoore pidi…

Teine trenniseeria tutvustas Koskinen-sensei enda uusloomingut nimega Practical Defensive Fighting System ehk P.D.F.S. Mõnigi kord on sellised projektid andnud vaid kesiseid tulemusi, kuid Koskisel on tõepoolest õnnestunud Escrima, Krav Maga, jujutsu jms kokkusegamisel tuletada lihtne ja praktiline enesekaitsesüsteem, mis sobib just turvatöötajaile ja politseile. Eriti meeldis üks peamisi algasendeid – kui mitmed kunstid alustavad “kõva mehe” seisakust (rusikad püsti, kuri nägu ees), siis P.D.F.S. kasutab “relax”-stiilis seisakut, lahtised käed ees, peopesad väljapoole (“ma ei taha sinuga kakelda”). Kui aga kraakleja sellest maha ei rahune, tuleb sealt edasi päris koledaid asju. Üks põhimeetod oli “peast kinni ja siruli” – seepärast tuli ka see trenn pooleli jätta, kael ei kannatanud.

Üks naljakas moment kah… Koskinen seletab: selle võtte juures võtke vastasel juustest kinni. Mõtleb natuke ja täpsustab – kui on (ta ise on munakiilakas). Siis lisab kähku: kui juukseid pole, võtke kõrvadest. Seepeale pobiseb mölakas siinkirjutaja kuuldavalt “Kui on”. Koskinen kuuleb ja põrutab: kui kõrvu kah pole, siis on tegu marslasega ja võtke kinni millest tahate – kasvõi antennidest…

Õhtuks oli olemine suht kapsas, aga asi oli seda väärt. Kahju, et kõike kolme päeva ei saanud kaasa teha.

Lõpuks ometi

… on Eestis olemas too väike poiss Anderseni muinasjutust, kes ütleb – aga kuningas on ju paljas!

Tänases [L] Päevalehes ja [L] Postimehes käib üllatavalt kõva arutelu presidendivärgi ümber. Alguse sai lugu sellest, et üks tohter julges valju häälega välja öelda selle, mida suurem osa rahvast (kaasa arvatud need, kes olukorrast omakasu loodavad lõigata) ammuilma teadsid.

Härrased Toompeal, lõpetage ükskord see jama ära.

Apdeit: [L] mida oligi tarvis tõestada.

“Taevateega” saartel

Nonii… Eelmisel nädalavahetusel sai siis oma pundiga too hull idee teoks tehtud ja tänu Hundu asjaajamisele ja kohalike lahkele vastutulekule (tänud [L] Siioni kogudusele ja [L] Kuressaare Pereraadiole) Saaremaale lindistama sõidetud. Sihtkohaks juba mainitud Siioni kirik – Kuressaares asuv uhke ja moodne pühakoda, kust ka Kuressaare Pereraadio eetrisse läheb.

Sõitsime kolmekesi Indrek L. autoga ning kohale saime üsna hilja reede õhtul. Lootsime mõne varasema praamiga saada, aga tutkit – rahvast oli roppumoodi ja nii jõudsime üle alles bronnijärgse kella 22-sega ning Kuressaarde alles enne keskööd. Kuna aga kirikus kees elu veel täie hooga (noorema rahva jaoks tundubki see ka populaarne seltsimaja olevat), panime pillid üles ning tegime ka lindistuseelse proovi ära. Raadiomees Valter, kelle endale nupukeerajaks olime kaubelnud, kuulis nii ka ära, millega tal tegemist tuleb. Viimaks keerasime end keldrikorrusel ühte pühapäevakooli tuppa siruli.

Laupäeva hommikul otsisime miskit hamba alla (kirikus on ka korralik köök, nii et see oli suht mugavasti tehtav) ja kui Valter oli tehnika üles saanud, hakkasime peale. Väikese algkohmetuse järel hakkas asi üllatavalt sujuvalt jooksma ja lõunaks olid pooled plaanitud lood salvestatud. Võtsime lõunapausi ning uurisime üht kohalikku itaalia toidukohta lähemalt.

Peale lõunat tegime ülejäänud “konservid” sisse. Viimaks hakkas väsimus tunda andma (pole ju profimuusikud) ja viimaste lugude ajal olid juba mõned suht tüdinud. Siiski oli päeva lõpuks kogu plaanitud repertuaar tehtud – ei uskunudki enne, et asi nii libedalt läheb. Tänud muidugi ka Valterile, kes viitsis meiega päev otsa jännata.

Õhtul läksid mõned linna peale, teised jaurasid veel koos kohalikega pilli mängida. Järgmisel hommikul magasime end välja ning et juba varem oli kerkinud üles mõte viia Hundu koju Hiiumaale ära, saigi see otsus viimaks vastu võetud. Tüürisime Triigi suunas.

Triigi sadam oli väike ja mõnus, “Kõrgelaiu” praam ka – pealegi oli see meeldivalt väherahvastatud. Mis kõige vahvam – tänu ühele tuttavale lahkele inimesele saime ekskursiooni praami kaptenisillale, isegi masti ronisime.

Taevatee

Hiiumaal külastasime esmalt Hundu peret, siis pidime minema Käina kiriku varemeisse tema teist muusikalist kollektiivi ehk “Savinõud” kuulama. Seal aga asi venis ja venis – viimaks võtsime kätte ja läksime hoopis Kassarisse. Tegin seal ühe väikese fotosessiooni ka, kogu sõidu pildid on väljas [L] KAKKr’is. Tagasi Käinasse jõudes olid poisid paraku juba ära laulnud, nii et sellest jäime ilma.

Käisime veel korra Hundu juures (tegime paari loo esmased miksimised ka arvutis ära) ja siis tüürisime kodu poole. Kella 23-se praamiga saime üle ja ca 2 paiku koju.

Aga mida siis kreiside kildude alla panna? Öösel oli lindistamas käinud tundmatu kahtlaste sugemetega ansambel “President Põõsas” ning salvestanud [L] sihukese laulu. Kiri oli juurde jäetud, et kui seda ei avaldata, tehakse Eesti rahvale midagi koledat. Seda me ei tahtnud, niisiis panime selle siia üles. Meie aga ei tea nimetatud ansamblist rohkem mitte midagi. Juriidiliselt on kõik korrektne.

Blackboard patenteeris e-õppe

Jah, nüüd on e-õpe [L] patenteeritud ja iga naga peab e-õppimise arendamise eest neile pappi maksma. Või vähemalt nii nad vist ise ette kujutavad. Igatahes andsid nad ühe teise firma samal päeval patendi rikkumise eest [L] kohtusse.

Arutasime [L] Hansuga seda asja – tema tundus üksjagu mures olevat. Kakk vist ei ole – see on isegi praeguse haige intellektuaalomandi ajastul liiga haige, et läbi minna.

Algul liitus Blackboard WebCT-ga, mis iseenesest on juba vist üsna kõnekas – niisama naljalt edukas firma oma suurima konkurendiga kampa ei löö. Nüüd teeb veel sihukese idiootsuse… Kangesti meenutab üht teist firmat, kes ka sarnaseid asju teeb. Ja tulevik on neil ilmselt ühine: tasapisi mäest alla.