WordPress 4.1 tõlgitud

13. jaanuar 2015

Tõlkisin “vana kooli moel” (PoEditiga) ära WordPress 4.1, tõlkepaki saab [L] siit.

Mina ei ole

11. jaanuar 2015

… Charlie. Ehk prantslaste keeli je ne suis pas Charlie. Tegelikult polnud mul kuni eelmise nädalani Charlie Hebdo olemasolust aimugi. Ja tore oli, et ei olnud – ehkki surnutest tuleb üldiselt head rääkida, siin see võimalik ei ole.

Ent kui on valida kamba infantiilsete vanameeste ning nende tapjate vahel, siis pigem eelistaks infantiilseid vanamehi. Charlie Hebdo oli ära teeninud kallurikoormatäie värsket sõnnikut enda esiukse ette (varustatud sildiga “et teil ikka oleks, mida loopida”), aga mitte tinarahet.

Igatahes pole kaua aega nii kahetisi tundeid olnud. Ja kui peab kellegagi identifitseeruma, siis pigem je suis Ahmed. Ehk moslemist politseinik, kes enda usu mõnitajaid kaitstes surma sai. Tema on sõnavabaduse näide, mitte Charlie.

Soovitus rootslastele

11. jaanuar 2015

Rootsi TV võiks enda [L] “uuendusliku lastesaate” Venemaale müüa. Putleril oleks hea pärast külalistele selgitada, et kõikjale majaseintele kirjutatu (noh, ikka X, Y ja veel üks tundmatu sümbol) on tegelikult hoopis saate andunud fännide eneseväljendus.

Aga tegelikult on see ikka üsna haige värk.

Piparkook. Täitsa ehtne.

25. detsember 2014

…ehkki gluteenivaba. Kui eelmisel aastal tuli tulemus sellise konsistentsiga, et valminud kooki kõlbas edukalt külmrelvana (või hammaste eemaldajana) pruukida, siis seekord sai täppi pandud.

Koostis:
* kilone kott Sunnuntai gluteenivaba jahu (kahjuks Finax on Tallinna poodidest juba mõnda aega kadunud)
* poolekilone pakk fariinsuhkrut
* umbes tassitäis tavalist suhkrut
* kaks peotäit mandleid ( = ca tassitäis mandlijahu)
* 250g pakk küpsetusmargariini
* 3 muna
* umbes supilusikatäis küpsetuspulbrit
* pakk piparkoogimaitseainet
* soovi korral natuke täiendavaid maitseaineid lisaks
* näputäis soola
* umbes tassitäis kuuma vett

Suhkrud potti, sorts kuuma vett otsa ja tulele, kuumutada pidevalt segades 15-20 minutit. Samal ajal võib teise kopsikuga sulatada ära margariini, kolmandas kloppida lahti munad ja lisada sinna soola.  Kuumutamise lõpus tuleks suhkrusodisse lisada maitseained – piparkoogisegule sai lisaks pandud natuke muskaatpähklit, nelki ja kaneeli.

Mandlid tuleb ära jahvatada (tavaline kohviveski sai hakkama küll) ja segada taignakaussi jahu sekka, samasse segada ka küpsetuspulber.

Suhkrusodisse valada sulatatud margariin ja segada läbi, siis valada munad jahusegusse ja  segada läbi, viimaks suhkrusegu sinna peale ja veel kord korralikult läbi tampida. Asi peaks lõpuks lõhnama, maitsema ja tunduma suht hariliku piparkoogitaigna moodi. Tulemus tasub jätta paariks päevaks külmikusse toimetama (sellest kogusest saab kaks korralikku taignalaari).

Piparkoogitegu käib nagu tavaliselt, ainult et selle retsepti puhul tasub taignasse enne rullimist veel tublisti (gluteenivaba) jahu lisada – muidu võib kook nätske jääda ja/või tekkida raskused kookide laua küljest kättesaamisel.  Ahjus kerkib see mõnevõrra rohkem kui tavaline tainas, seetõttu on koogid natuke paksemad. Aga maitse on tipp-topp ja seekord piparkookidest külmrelvi ei saa – igati mõnusasti muredad tulid.

Aa, jõulu ajal käis külas üks kunstitaustaga lahe tegelane ja aitas kooke kujundada – pole vist kunagi varem nii uhkeid kooke olnud. Aga ühiste pingutuste tulemustena sündis ka sihuke jupp sürri…

Mitte sittagi

P.S. Järele mõeldes sobiks pildi pealkirjaks “Valitsuse saavutused lõppeval aastal”… :P

“Põnnadi-põnnadi hüppas põis…”

22. detsember 2014

Seesinane põrkamine on enne märtsikuiseid valimisi juba täies hoos – viimane jupp nähtub siit.

No vabandust, ei usu – vähemalt sotsidel ei ole uude valitsusse küll asja. Et miks:

* Reformierakond on viimastel aastatel kujunenud sotsiaaldarvinistlikust “vaesed-söögu-heinu”-röövärimeeste hääletorust pigem puhtakujuliseks, ilma igasuguse ideoloogiata karjääriparteiks – see, mida täpselt rahvale hambasse puhuda, otsustatakse enne järjekordseid valimisi ilma igasuguste ideoloogiliste raamideta. Ainus eesmärk on võimulpüsimine ja selle nimel on (küllalt edukalt) laenatud eri koalitsioonikaaslastelt nende firmaideid. Lihtsameelsete kodanike peal töötab see mudel üsna hästi – sotside mõned arukamad ideed on üle võetud ja nüüd pole noid enam tarvis.

* Põhimõttelisi sotside valijaid ei tea Eestis kuigi palju olevat (tõsi, viimaseid on ebaproportsionaalselt palju Eesti meediamaastikul). Nende senised üsna head tulemused on pigem “valin halbadest parima” -valijate hääletamise tagajärg – sotsid on suutnud (enne praegust võimuperioodi) vältida otsuseid ja väljaütlemisi, mis valija põhimõtteliselt nende vastu keeravad (võimust eemal olles on see lihtsam ka). Praeguseks on neid aga tehtud päris mitu.

* Mitmed viimasel ajal sotside poolt väljapakutud maksumuudatused viitavad mitte sotsiaaldemokraatidele, vaid sotsialistidele. Viimastel on aga teada probleem – teiste inimeste raha (mida ümber jagada) kipub alati otsa saama.

* Viimaks on üsna kahtlane, kas rahvas andestab neile kaht räpakalt kokkuvisatud ja siis tuimalt pähemääritud seadust. Ja kui nn kooseluseadusega lagedaletulekut võiski sellelt erakonnalt eeldada, siis tööhõivereformiga kaotati enda nägu täielikult.

Ideaalis toimub märtsis Toompeal üldse korralik verevahetus (vähemalt üks, soovitavalt kaks uut tulijat). Aga sotse ei tahaks põhimõtteliselt enam võimu juures näha – nad ei ole ei sotsiaalsed ega demokraatlikud (nood kaks seadust on heaks tõestuseks).

Kakk Siibri jullalullad

10. detsember 2014

Juhuks, kui kellelgi peaks tekkima tarvidus ähvardavalt lähenevat Julvanit eemale peletada…

***

Päkapikk mu tuppa potsas
haige pea tal huugas otsas
Miks sa jobu külla tikud
kui sul peas on päkapikud?!

***

Jõuluvana kullapai
sul on ahter liiga lai
Kui sa tahad vormis olla
tuleb kähku trenni tulla

***

Jõuluvana lahe säga
lendab ringi põtradega
Aga siis on lugu mäda
kui ta põdral tuleb häda

Taevast langend laadung julki
tagus onu auto mõlki
Tädi kalli kasvuhoone
lõhkus ämbritäis batoone

Pahased on tädi-onu –
võtaks tont va lendvat kronu!
Ainus helgem hetk ses saastas –
juhtub see vaid korra aastas

***

Kontserdielamus: peaaegu Queen

24. november 2014

Kakk käis nädalavahetusel Taanimaal oma taani õel Vital külas. Sai viimaks isand William ära nähtud (ta on juba viiene), kogu sealne arvutipark Linuxile kolitud ja muudki tehtud. Aga reede õhtuks oli Vita saanud piletid Silkeborgi kontserdimajas toimuvale Queen Machine’i kontserdile.

Taanlaste Queen Machine on Queeni tribuutbänd, mida kohapeal kõvasti kiidetavat. Kogunenud oli kõvasti koolikokkutuleku moodi rahvast – ehk siis juba peamiselt natuke vanemad inimesed. Erinevalt meie “korralikest” tegelastest aga võeti seal end märksa vabamalt. Isegi natuke liiga – plastist õlletopsid lennutati lihtsalt põrandale (vahel ka koos õllega). Nii et Vita õppis ära uue eestikeelse sõna – “läbu”.

Esmamulje bändist oli natuke kummastav. Viis ja mitte neli; solist oli küll Freddie üsna täpne koopia, aga ülejäänutest kolm olid ebaqueenilikult habemikud, Brian May vaste lisaks veel absoluutse anti-Brianina munakiilakas… Lauljarollid olid ka natuke teisiti kui päris Queenis – bassimees laulis ja trummar mitte.

Aga sedamööda, kuidas show hoo sisse sai, paranes pilt tugevasti. Kidramehel oli [L] Red Speciali koopia (huvitav, kas üks kahest ametlikust koopiaseeriast või illegaalne, mida ka turul liikuvat) ning selle saund oli väga lähedane originaalile. Tehniliselt oli bänd väga tasemel, vokaalselt samuti. Ja peatselt meenus muidugi ka, et viies “ülearune” sell vastas enda rollilt (teine kitarrist ja klahvimängija) täpselt Spike Edneyle, kes mõnda aega poolametlikult Queeni viies liige oli. Repertuaar ulatus üsna varasest ajast (“Fat Bottomed Girls”, “Bicycle Race”, “Don’t Stop Me Now”) lõpuni välja (“Show Must Go On” ja isegi “No One Like You”).

Kontserdi teine pool algas kuulsa akustilise setiga (“39″, “Mary-Lou” jt) – äärmiselt heas esituses – ning mida aeg edasi, seda vingemaks asi läks. Veidi enne lõppu tehti ära ka “Bohemian Rhapsody”. Laivis, algusest lõpuni – see on juba väga tõsine kvaliteedimärk. Bjarke Baisneri lauluhääl andis täitsa Freddie välja (senikuuldutest on ainsana seda suutnud [L] islandi poiss Eythor ja veidi ka omaaegse mälestuskontserdi George Michael) ning Peter Jeppesen mängis tõepoolest ära kõik Briani virtuoossed kidrakäigud.  Lõpus oli vahva lüke see, et liba-Freddie tuli lavale samamoodi kuningamantlis nagu tema eeskuju omal ajal, aga saatemuusikaks oli “God Save the Queeni” asemel hoopiski ametlik Taani kuningamarss.

Igatahes me Vitaga saime väga korraliku kontserdielamuse – kohati oligi täitsa tunne, et oleme 1986. aastas, Wembleyl ning Freddie ütleb lavalt “Mõned räägivad, et me läheme laiali. See jutt on siit!” ja näitab enda tagumiku peale…

“Kas nii võibki?”

9. oktoober 2014

Eile õhtul tõi üks vana tuttav mõned ukrainlastest külalised IT kolledžit vaatama. Sai käidud maja läbi, räägitud koolist ja näidatud arvutiklasse, laboreid ja audikaid.  Muu hulgas küsis seltskonna juhiks olnud härrasmees ka sellise küsimuse: “Kas teil võib niimoodi riides käia?” (Kakk oli enda tavalises mundris, pikavarrukalise EIK särgi, teksade ja kingadega).  Ukrainas nõutavat ülikonnaga ringi jooksmist…

Nojah, selle peale tuli muidugi tsiteerida [L] Jargon File’i…  Ja ausalt öeldes polegi vist enda kolleege kolledži põhiõppejõudude seast väljaspool aktusi ülikonnas näinud.

Viimase nädala Eesti meediapilt

5. oktoober 2014

… oli tase omaette. Ja see pilt ei olnud just ilus.

Internetil on muide see hea omadus, et suuremalt jaolt on kõik sinna sattunu leitav ka hiljem. Sellenädalane Eesti meediakajastus mõningate sündmuste ja seaduste ümber on igatahes tänuväärne materjal tuleviku meediauurijate demagoogia ja desinformatsiooni alastele uurimistöödele.

Aa, ja kui kedagi peaks huvitama, miks siin Joras enam eriti midagi ei ilmu… Kahjuks näib, et üha enamate teemade puhul on Eesti Vabariigis anno 2014 kasulik enda mõtted enda teada jätta. Niipaljukest aga võiks poliitika vallast ehk siiski mainida, et käesoleva valitsusajaga (ja eriti kahe suure seadusega) on Reform ja sotsid jõudnud Kaku valimiskõlbmatute erakondade nimistusse (seal juba kaua olnud Keski kõrvale). Valik jääb kesiseks, aga midagi pole teha.

Kakukopsik

2. september 2014

Kakukopsik

Kolleeg Kati kinkis kevadise magistritöö juhtmevedamise eest. Hästi armas. :-)