Banaaniat kujundamas

16. veebruar 2015

Kusagil kuu aja eest küsis kolleeg Margus Ernits, kas Kakk ei oleks nõus aitama tal eelseisvaks [L] Küberolümpiaks materjali kirjutada. Et asi tundus põnev, siis loomulikult.

Algul oli juttu ainult paari andmebaasi ja staatilise lehe tekitamises, siis aga hakkas lugu kasvama. Nii sündiski Banaania Kuningriik, mis asub Fruitsaladi ja Barbecua mandrite vahelisel saarestikul, naabriteks Grenadillia, Mangomania ning (suur ja vastik) Ananassia Impeerium. Troonil istub Tema Majesteet Bananius XII Magnus, rahaühikuks on ban ning rahvusloomaks pikakoonuline banaanisööja-krokodill (crocodylus musophagus longirostris). Tegutsevad firmad nagu Banana & Olafsson ja International Banana Machinery (IBM) ning muuhulgas peetakse banaania rahvamuusikat ka üheks pungi lähtekohaks.
Banaania kuningas Bananius XII Magnus
Küberolümpia konteksti aga läks asi sedasi, et riigis hakkas tekkima üha süvenev korralagedus IT vallas. Viimaks lasi kunn oma IT-nõunikud lahti ning käskis värvata väljamaalt kamba tipphäkkereid (keda kehastasid olümpial osalejad). Edu korral ootas eluaegne (banaanides makstav) pension, läbikukkumisel sunnitöö Banaanide Kõverusmõõtjate Taatlemise Ametis. Jamade taga oli muide lisaks suurele ja vastikule naaberriigile ka võrgukaakide rühmitus Acronymous.

Kui laupäeval viimaks olümpia kätte jõudis, tuli siinkirjutajal istuda läpaka taga ja toita kuninga käskkirjadega osalejate ruumi ekraani ja uudistega BNA (Bananian News Agency) portaali.  Päris lõbus oli, ehkki kolleegide omaga võrreldavat töömahvi muidugi ei olnud. Lahedad olid ka kaks Acronymouse videot – tegelikele Anonymouse videodele olime tekitanud peale uue heli ja teksti, kus mõned asjad veidi nihkes olid…

Osalejad said aga korralikku vett ja vilet. Pulliseguse konteksti taga oli tegelikult ports päris tõsiseid erinevaid ründeid, mida siis osalejad tõrjuma pidid, lisaks tuli auklikud süsteemid ära lappida ning rünnakutest tekkinud kahjusid likvideerida. Arvata on, et sellega võistlusel hakkamasaanud tegelased tulevad ilusti toime ka reaalses maailmas.

Kokkuvõttes tundus, et üritus läks igati korda. Lõpetas 24 võistlejat, esiviisikus olid kõik kas kolledži praegused või endised tudengid (kuid osales ka mitmeid välismaalasi, peamiselt TTÜ-st – üritus oli tervikuna ingliskeelne).

Natuke kummastav oli aga asjaolu, et kordaläinud ja Eesti kontekstis kindlasti uudse ürituse vastu ei tundnud huvi mitte ükski Eesti meediakanal (ju neil oli liiga palju tegemist pseudouudiste väljapumpamisega…).

Lõpuks ka üks moodne selfie, mille kolleeg Kati võistluse plakati juures tegi – koos väikese täiendusega.
Kati, Kakk ja banaan

 

ETV Valimisstuudiot vaadates

11. veebruar 2015

… tekkisid sellised mõtted:

* stuudios olnud seltskond – Ants Laaneots Reformist, Artur Talvik Vabaerakonnast, Marko Mihkelson IRList, Jüri Ratas KE-st, Andres Anvelt SDE-st ja Henn Põlluaas EKRE-st – jättis tervikuna üllatavalt sümpaatse mulje. Ilmselt oli ka teema – riigikaitse – selline, kus praegusel ajahetkel lihtsalt ei saa tühja mulli ajada.

* stuudios olid algajad poliitikud, kogenud poliitikud ja üks riigimees (kes ei karjunud teistele vahele, kuid sõna saades esines kaalutletult ja konkreetselt).

* saatejuhid jäid külalistele seekord alla.

* kõige nadima mulje jättis Twitteris kommenteerinud seltskond. “Vaimutseda üritav tühisus” on vist kõige kohasem ühisnimetaja.

* Seekordne valik lähenevatel valimistel on suhteliselt kindel.

Vana hea asi

28. jaanuar 2015

Käisin uuesti lugemas ja itsitamas [L] eestindatud kaubamärke. Siis vaatasin üht Asuse läpakat ja sealset kirja kõlarite valmistaja kohta – see oli ka tõlkimata, oleks pidanud “Pauk & Olevipoeg” olema.

Päevakommentaar

26. jaanuar 2015

Seekord haikuvormis:

verejanu suul
ehkki ise püksata
nemad ei muutu

WordPress 4.1 tõlgitud

13. jaanuar 2015

Tõlkisin “vana kooli moel” (PoEditiga) ära WordPress 4.1, tõlkepaki saab [L] siit.

Mina ei ole

11. jaanuar 2015

… Charlie. Ehk prantslaste keeli je ne suis pas Charlie. Tegelikult polnud mul kuni eelmise nädalani Charlie Hebdo olemasolust aimugi. Ja tore oli, et ei olnud – ehkki surnutest tuleb üldiselt head rääkida, siin see võimalik ei ole.

Ent kui on valida kamba infantiilsete vanameeste ning nende tapjate vahel, siis pigem eelistaks infantiilseid vanamehi. Charlie Hebdo oli ära teeninud kallurikoormatäie värsket sõnnikut enda esiukse ette (varustatud sildiga “et teil ikka oleks, mida loopida”), aga mitte tinarahet.

Igatahes pole kaua aega nii kahetisi tundeid olnud. Ja kui peab kellegagi identifitseeruma, siis pigem je suis Ahmed. Ehk moslemist politseinik, kes enda usu mõnitajaid kaitstes surma sai. Tema on sõnavabaduse näide, mitte Charlie.

Soovitus rootslastele

11. jaanuar 2015

Rootsi TV võiks enda [L] “uuendusliku lastesaate” Venemaale müüa. Putleril oleks hea pärast külalistele selgitada, et kõikjale majaseintele kirjutatu (noh, ikka X, Y ja veel üks tundmatu sümbol) on tegelikult hoopis saate andunud fännide eneseväljendus.

Aga tegelikult on see ikka üsna haige värk.

Piparkook. Täitsa ehtne.

25. detsember 2014

…ehkki gluteenivaba. Kui eelmisel aastal tuli tulemus sellise konsistentsiga, et valminud kooki kõlbas edukalt külmrelvana (või hammaste eemaldajana) pruukida, siis seekord sai täppi pandud.

Koostis:
* kilone kott Sunnuntai gluteenivaba jahu (kahjuks Finax on Tallinna poodidest juba mõnda aega kadunud)
* poolekilone pakk fariinsuhkrut
* umbes tassitäis tavalist suhkrut
* kaks peotäit mandleid ( = ca tassitäis mandlijahu)
* 250g pakk küpsetusmargariini
* 3 muna
* umbes supilusikatäis küpsetuspulbrit
* pakk piparkoogimaitseainet
* soovi korral natuke täiendavaid maitseaineid lisaks
* näputäis soola
* umbes tassitäis kuuma vett

Suhkrud potti, sorts kuuma vett otsa ja tulele, kuumutada pidevalt segades 15-20 minutit. Samal ajal võib teise kopsikuga sulatada ära margariini, kolmandas kloppida lahti munad ja lisada sinna soola.  Kuumutamise lõpus tuleks suhkrusodisse lisada maitseained – piparkoogisegule sai lisaks pandud natuke muskaatpähklit, nelki ja kaneeli.

Mandlid tuleb ära jahvatada (tavaline kohviveski sai hakkama küll) ja segada taignakaussi jahu sekka, samasse segada ka küpsetuspulber.

Suhkrusodisse valada sulatatud margariin ja segada läbi, siis valada munad jahusegusse ja  segada läbi, viimaks suhkrusegu sinna peale ja veel kord korralikult läbi tampida. Asi peaks lõpuks lõhnama, maitsema ja tunduma suht hariliku piparkoogitaigna moodi. Tulemus tasub jätta paariks päevaks külmikusse toimetama (sellest kogusest saab kaks korralikku taignalaari).

Piparkoogitegu käib nagu tavaliselt, ainult et selle retsepti puhul tasub taignasse enne rullimist veel tublisti (gluteenivaba) jahu lisada – muidu võib kook nätske jääda ja/või tekkida raskused kookide laua küljest kättesaamisel.  Ahjus kerkib see mõnevõrra rohkem kui tavaline tainas, seetõttu on koogid natuke paksemad. Aga maitse on tipp-topp ja seekord piparkookidest külmrelvi ei saa – igati mõnusasti muredad tulid.

Aa, jõulu ajal käis külas üks kunstitaustaga lahe tegelane ja aitas kooke kujundada – pole vist kunagi varem nii uhkeid kooke olnud. Aga ühiste pingutuste tulemustena sündis ka sihuke jupp sürri…

Mitte sittagi

P.S. Järele mõeldes sobiks pildi pealkirjaks “Valitsuse saavutused lõppeval aastal”… :P

“Põnnadi-põnnadi hüppas põis…”

22. detsember 2014

Seesinane põrkamine on enne märtsikuiseid valimisi juba täies hoos – viimane jupp nähtub siit.

No vabandust, ei usu – vähemalt sotsidel ei ole uude valitsusse küll asja. Et miks:

* Reformierakond on viimastel aastatel kujunenud sotsiaaldarvinistlikust “vaesed-söögu-heinu”-röövärimeeste hääletorust pigem puhtakujuliseks, ilma igasuguse ideoloogiata karjääriparteiks – see, mida täpselt rahvale hambasse puhuda, otsustatakse enne järjekordseid valimisi ilma igasuguste ideoloogiliste raamideta. Ainus eesmärk on võimulpüsimine ja selle nimel on (küllalt edukalt) laenatud eri koalitsioonikaaslastelt nende firmaideid. Lihtsameelsete kodanike peal töötab see mudel üsna hästi – sotside mõned arukamad ideed on üle võetud ja nüüd pole noid enam tarvis.

* Põhimõttelisi sotside valijaid ei tea Eestis kuigi palju olevat (tõsi, viimaseid on ebaproportsionaalselt palju Eesti meediamaastikul). Nende senised üsna head tulemused on pigem “valin halbadest parima” -valijate hääletamise tagajärg – sotsid on suutnud (enne praegust võimuperioodi) vältida otsuseid ja väljaütlemisi, mis valija põhimõtteliselt nende vastu keeravad (võimust eemal olles on see lihtsam ka). Praeguseks on neid aga tehtud päris mitu.

* Mitmed viimasel ajal sotside poolt väljapakutud maksumuudatused viitavad mitte sotsiaaldemokraatidele, vaid sotsialistidele. Viimastel on aga teada probleem – teiste inimeste raha (mida ümber jagada) kipub alati otsa saama.

* Viimaks on üsna kahtlane, kas rahvas andestab neile kaht räpakalt kokkuvisatud ja siis tuimalt pähemääritud seadust. Ja kui nn kooseluseadusega lagedaletulekut võiski sellelt erakonnalt eeldada, siis tööhõivereformiga kaotati enda nägu täielikult.

Ideaalis toimub märtsis Toompeal üldse korralik verevahetus (vähemalt üks, soovitavalt kaks uut tulijat). Aga sotse ei tahaks põhimõtteliselt enam võimu juures näha – nad ei ole ei sotsiaalsed ega demokraatlikud (nood kaks seadust on heaks tõestuseks).

Kakk Siibri jullalullad

10. detsember 2014

Juhuks, kui kellelgi peaks tekkima tarvidus ähvardavalt lähenevat Julvanit eemale peletada…

***

Päkapikk mu tuppa potsas
haige pea tal huugas otsas
Miks sa jobu külla tikud
kui sul peas on päkapikud?!

***

Jõuluvana kullapai
sul on ahter liiga lai
Kui sa tahad vormis olla
tuleb kähku trenni tulla

***

Jõuluvana lahe säga
lendab ringi põtradega
Aga siis on lugu mäda
kui ta põdral tuleb häda

Taevast langend laadung julki
tagus onu auto mõlki
Tädi kalli kasvuhoone
lõhkus ämbritäis batoone

Pahased on tädi-onu –
võtaks tont va lendvat kronu!
Ainus helgem hetk ses saastas –
juhtub see vaid korra aastas

***